Kunstiajalugu 101
Avaleht
Teemad
Ürgaeg
Mesopotaamia
Vana - Egiptuse
Egeuse ehk Kreeta - Mükeene
Vana - Kreeka
Etruskid
Vana - Rooma
Varakristlik
Bütsants
Vanavene
Romaani stiil
Gooti stiil
Teemad II
Renessanss Itaalias
Renessanss Madalmaades
Renessanss Saksamaal
Renessanss Prantsusmaal
Barokk
>
Barokk Itaalias
Barokk Prantsusmaal
Barokk Hollandis
Barokk Hispaanias ja Flandrias
Klassitsism
Romantism
Realism
Impressionism
BAROKK PRANTSUSMAAL
Arhitektuur
Kirikutes muutuks tähtsaks - k
aunistamine, detailid, skulptuurid, maalid
.
Siseruum
on üks
suur avar saal
.
Dünaamiline, rahutu välimus.
Kõike näidati suurema ja võimsamana.
Ruumilised illusioonid, efektide loomine.
Geomeetria, sümmeetria.
Omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika.
Versailles` loss
Ehitatud 1661-1710, rajas Louis XIV.
Arhitektid
Louis De Vau
ning hiljem
Jules Hardouin-Mansart
.
Restaureeritud pärast I maailmasõda.
Euroopa suurim lossi- ja pargikompleks
.
1682-1789 Prantsusmaa õukonna ja valitsuse
residents.
Versailles` lossipark
Kujundajaks
Andre Le Nôtre
.
Reeglipärane teedevõrk
.
Tiigid purskaevudega.
Mustritena kujundatud lillepeenrad
ja madalad hekid.
Geomeetriliseks pügatud puud ning põõsad
.
Pargi pindala 700 hektarit.
Versailles
'
i lossi pargis on üle
300 kuju
.
Põhimõte: loomuliku loodust tuleb parandada ja ilustada.
Louvre`i idafassaad
1665. aastal kuulutati välja
võistlus idafassaadi kujundamisele.
Fassaadi arhitekt oli
Claude Perrault
.
Alguses kuningale ei meeldinud
arhitekt Bernini fassaadikavand.
Fassaad on
kolmekorruseline
Keskmise värava kohal on
antiikkupli viilkatust meenutav paviljon
.
Idafassaad sai järgnevate sajandite jooksul
klassitsistliku lahenduse.
Minu konspekt
Versailles`
Versailles` lossipark
Claude Perrault "Louvre`i idafassaad"
Versailles`loss aerofoto
Maalikunst
Maalijad peamiselt
õukonna teenistuses
.
Maalikunstis valitses
klassitsistlik suund
, mille aluseks oli
ratsionalism
.
Ebatäiuslikkusele vastandati
täiuslik, mõistuspärane ideaal
ning seda püüti kunstis kehastada.
Kunst pidi olema
ideeline
ja
kasvatav
.
Enamasti
kujutati loodusesse paigutatud inimesi
.
Tihti kasutati
legendides
ja
mütoloogilistes teostes esinevaid allegooriaid ja tegelasi
.
Nicolas Poussin
(1593-1665)
Tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidel
.
Range loogika
ja
selguse taotlus vormis ja värvis
.
Kuulsamad teosed
suuremõõtelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid
.
Tuntud ka "ideaalmaastike" loomises.
Lähtunud oma fantaasiast maastiku maalides.
Harva leidub puhtakujulist maastiku maali, tavaliselt lisatud teostele inimfiguur -
heroiline maastik
.
Tuntumad maalid
" Neli hooaega"
,
"Phocioni matus"
jt.
Claude Lorrain
(1600-1682)
Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks.
Ta töötas
suurte maastikukompositsioonide loomiseks välja kindla kompositsiooniskeemi
.
Külgedelt piiravad maali võimsad puud või ehitised, nende vahelt avaneb vaade udusesse kaugusesse.
Esiplaanil on grupp inimfiguure ja maalil leidub antiiksete ehitiste varemeid.
Lorraini töödes valitseb
selgus ja rahu
.
Silmapiir on tavaliselt madal
, jättes palju ruumi taevale.
Kunstniku huvitas
looduse muutumine sõltuvalt kellaajast
.
Sellest huvist arenes seeriamotiiv –
Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö
.
Seerial loob meeleolu
valgus
.
Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte.
KUNST. KALJUJOONISTEST KAASAEGSE KUNSTINI. (2010).
Nicolas Poussin "Neli hooaega"
Nicolas Poussin "Phocioni matus"
Nicolas Poussin "Diana ja Endymion"
Claude Lorrain "Veski"
Claude Lorrain "Hommik"
Claude Lorrain "Kuninganna Sheba keskpäevane laevaleminek"
Claude Lorrain "Päikseloojang sadamas"
Skulptuur
Pierre Puget
(1620-1694)
Maalija, arhitekt ja skulptor.
Prantsuse
barokkskulptoritest
oli
silmapaistvam
.
Tema loomingus on baroki mõjud kõige tugevamad.
Iseloomulik:
kirglik võitlus, jõud ja dünaamika ning kohati suur traagika
.
“Perseus ja Andromeda”
“Caryatid” Toulon City Hall’is
“Kristuse pea”.
KUNST. KALJUJOONISTEST KAASAEGSE KUNSTINI. (2010).
Pierre Puget "Kristuse pea"
Pierre Puget "Madonna ja laps"
Pierre Puget "Autoportree"
Pierre Puget "Perseus ja Andromeda"
Kasutatud allikad:
Isiklik konspekt koostatud esitluste ja kooliõpiku põhjal
Piltide originaallingid avanevad neile klikates
KUNST. KALJUJOONISTEST KAASAEGSE KUNSTINI. (2010)./Toimetaja: Andrew Graham-Dixon. Varrak:Tallinn
Avaleht
Teemad
Ürgaeg
Mesopotaamia
Vana - Egiptuse
Egeuse ehk Kreeta - Mükeene
Vana - Kreeka
Etruskid
Vana - Rooma
Varakristlik
Bütsants
Vanavene
Romaani stiil
Gooti stiil
Teemad II
Renessanss Itaalias
Renessanss Madalmaades
Renessanss Saksamaal
Renessanss Prantsusmaal
Barokk
>
Barokk Itaalias
Barokk Prantsusmaal
Barokk Hollandis
Barokk Hispaanias ja Flandrias
Klassitsism
Romantism
Realism
Impressionism