Vana - Kreeka kunst hõlmab endas Antiik-Kreeka vanaaega koos oma kunsti, kultuuri ja muude nähtustega. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündis filosoofia. Mõned filosoofid sellest ajastust: Sokrates, Platon, Aristoteles, Hippokrates ja teised. Samuti on Euroopa kultuuri aluseks Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand.
Arhailine e. vana aeg 600 - 480 eKr Klassikaline e. õitseaeg 480 - 323 eKr Hellenistlik e. hiline aeg lõppes 20 eKr
Vana- Kreeka skulptuuri areng
Kujutav kunst üldiselt
Vana - Kreeka skulptuuri originaalis praktiliselt ei ole.
Paljude kujude ja skulptorite kohta on saadud info tekstide kaudu.
Põhiliseks materjaliks - marmor, kujud olid erksate toonidega värvitud või heledad.
Silmadeks on tihti kalliskivid, karkass puidust.
Arhailine periood
Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni.
Kreeklased võtsid skulptuuris omaks Egiptuse ja idamaade motiive, nii luues eripärase stiili.
Areng märgatavad kourose (meesakt) ja kore (rõivastatud naine) puhul.
Enamik kujudest hauatähistid, kuid mõned kujutasid jumalaid.
Kujud standardsed ja jäigas poosis, käsi sirgelt küljel.
Aja jooksul poosid vaheldusrikkamad ja anatoomia kujutamine paranes.
Vaasimaali kuldaeg.
Meisterlikkus mustfiguurilises stiilis, hiljem punafiguurilises stiilis. Allikas: KUNST. KALJUJOONISTEST KAASAEGSE KUNSTINI. (2010)
Arhailises mustfiguurilises stiilis keraamika
Klassikaline periood
Kreeka kultuuri kõrgpunkt.
Demokraatia püsimine, kirjanduse õitseng, ajaloo uurimine ja filosoofia.
Riigi - ja kodanikuuhkus.
Arenes skulptorite arusaam inimkehast ja selle liikumisest ning jõuti uue realismi ja ideaali tekkeni.
Klassikalised skulptorid ei olnud ainult anatoomiliselt täpsed, vaid ka nende iluideaal oli ideaalses proportsioonis, ülla rahuliku näoilmega.
Tulemuseks skulptuurid, kus on raske eraldada surelikke nende jumalatest. Allikas: KUNST. KALJUJOONISTEST KAASAEGSE KUNSTINI. (2010)
Diskobolos (kettaheitja) - klassikaline periood
Odakandja - klassikaline periood
Hellenistlik Periood skulptuuris
Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonileastumine.
Skulptuurile lisandub dünaamika.
Sel perioodil muutus skulptuuri mõte ja selle temaatika oluliseks.
Idealiseeritust vähem.
Riik ei rahastanud enam kunsti.
Populaarsemaks muutus portreeskulptuurid, mis aeg-ajalt olid ebameeldivalt otsekohesed.
Skulptuurid olid, kas suured või väiksed - vahepealset sel perioodil eriti ei leidunud.Allikas: Minu konspekt
Arhitektuur
Arhitektuuris palju templeid.
Templid koosnesid akendeta ruumist ja hoone ümber ühes või kahes reas seisvatest sammastest.
Sambaid toetasid talastikku ja viilkatust.
Taotleti harmoonilisust.
Tholos- ringikujuline tempel.
Akropol- linnriigi kesksele künkale rajatud kindlus (Rooma Panteon).
Sambad: Dooria (lihtne, ilma baasita), Joonia (kaunistatud, algab baasiga) ja Korintose sammas (rikkalikult kaunistatud kapiteel).
Karüatiidid- naiste kujud sammaste asemel.
Mausoleum- hauamonument (Valitseja Mausolose hauakamber - üks seitsmest maailmaimest). Allikas: Minu konspekt
Templi varemed Kreekas tänapäeval
Kuros - arhailine periood
Auxerre`i naine (kore) - arhailine periood
Arhailine naise mask
Mees Napolis skulptuur - klassikaline periood
Laokoon - hellenistlik periood
Karüatiidid
Vastavalt: DOORIA; JOONIA ja KORINTOS
Tholos
Tholos varemed tänapäeval
Kasutatud allikad:
Isiklik konspekt koostatud esitluste ja kooliõpiku põhjal
Piltide originaallingid avanevad neile klikates
KUNST. KALJUJOONISTEST KAASAEGSE KUNSTINI. (2010)./Toimetaja: Andrew Graham-Dixon. Varrak:Tallinn