Rooma impeerium ulatus üle Lääne-ja Lõuna-Euroopa, ka Põhja-Aafrikasse ja Lähis-Idasse. Roomlased laenasid nii etruskidelt kui kreeklastelt, kopeerides viimaseid vahel detailideni välja. Tihti palkati rändavaid meistreid kes oskasid teoseid kopeerida. Kunstnikke ei hinnatud Roomas nii palju kui Kreekas. Roomlased panid ka aluse realismile -portreeskulptuurides ja vaikelumaalides.
Periodiseerimine
Vabariigi aeg: 500-27 eKr
Keisririigi aeg 27 eKr-476 pKr
Vana - Rooma arhitektuuri varemed
Colosseum
Arhitektuur
Märksõnad: püsiv, suur, nupukas, kasulik ja visuaalsem.
Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve.
Tekkis linnaplaneerimine.
Akvedukt e. sildveejuhe - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit.
Saunad ehk termid.
Caracalla termid - saun, mis oli väikse linna mõõdus.
Avalikud purskkaevud
Esimese keisri, Augustuse ajal asendati telliskivi linnas marmoriga.
Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi.
Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum, mis rajati 1. sajandil pKr.
Pilaster - poolsammas, lame, sammast imiteeriv müüriosa - rohkem visuaalsem kui kandev.
Circus Maximus - hobukaarikute areen.
Constantinuse triumfikaar - Rooma linna Vana-Rooma keiserConstantinus Suurele püstitatud triumfikaar. Allikas: minu konspekt
Basiilika erinevad põhiplaanid
Basiilika läbilõige
Basiilika
Maalikunst
Omapärane mütoloogiaga seotud seinamaal.
Esimest korda ilmub kunsti natüürmort.
Illusionism - kujutatakse paleeruumi.
Olustikumaal
79 pKr purskas vulkaan Vesuii, Pompei linnas - seinamaale vähe säilinud.
Enkaustika- maalitehnika, milles värvipigment segatakse kuuma vaha sisse Allikas: minu konspekt
Fresko ühes villas Pompeiis
Skulptuur
Portreebüstide õitseng oli tingitud esivanemate austamisest.
Portreeskulptuuris valitses ideaaliseeriv ja realiseeriv laad.
Skulptuurid olid võimu sümbolid, mille ees ohverdati ja korraldati tseremooniaid.
Rahu altar e. Ara Pacis 1.saj eKr.
Palju oli keisrite portreesid.
Tavakodanike skulptuurid olid väiksemad ja halastamatult realistlikud.
Keiser Augustus tellis palju skulptuure, mis kujutavad tema tegevusi. Allikas: minu konspekt
Ocataviuse büst
Rahu altar
Ratsamonument
Sarkofaagid
Sakrofaagide areng sõltus matusetavade muutumisest.
Roomlastel oli algselt tavaks kremeerida surnuid, kui 2. saj pKr muutus see tavaliseks kirstuga matuseks.
Sakrofaagid asusid seina ääres, millel oli vähemalt üks külg kaunistatud.
Kaunistused kujutasid tihti heroilisi lahinguid, klassikalisi legende või jahistseene.
Populaarne oli ka aastaaegade kujutamine - teemadeks taassünd ja uuenemine. Allikas:KUNST. KALJUJOONISTEST KAASAEGSE KUNSTINI. (2010)
Sakrofaagi kaunistus
Sarkofaag
Sarkofaag
Kasutatud allikad:
Isiklik konspekt koostatud esitluste ja kooliõpiku põhjal
Piltide originaallingid avanevad neile klikates
KUNST. KALJUJOONISTEST KAASAEGSE KUNSTINI. (2010)./Toimetaja: Andrew Graham-Dixon. Varrak:Tallinn